Põdravorsti Talveturniir

Nüüd,  kus talv on jõudnud oma kaunima osani - päikeseses sädelevad lumelagendikud   pehmemate külmakraadidega -  ei saa ükski õige vibukütt ju ometigi leppida vaid tubase “saalilaskmisega”. Ilmataadi täielikult heakskiidul kogunes Mägi-Eesti vapraim kuueliikmeline osa 26. veebruari ennelõunal Räbikülla. Karge talvehommiku vältimatu vibuvarustuse hulka kuulusid ka lumelabidas ja hari, mille abil Andreasest ja Priidust koosnev löökrühm esimesed märgid enne turniiri algust ka lumest välja kaevasid, seni kuni ülejäänud osa seltskonnast – Taivo, “Saba” ja Rita jahimajakeses võistlusvaimu turgutas. Väljas liitus meiega ka Triinu.

Ükski korralik turniir ei saa jääda ju nimeta ning seegi väike mure sai lahendatud – Põdravorsti Talveturniir Räbiküla viburajal- võitjale auhinnaks latt suitsutatud põdralihavorsti.  Et vorstiturniir oma nime ikka õigustaks, sai rajalegi jupike vorsti kaasa võetud lubadusega, et iga “x” tabamus toob killukese preemiat.

Võistlusformaadiks oli IFAA jahiring 1x28 sihtmärki.

Arvestades, et kohati kippus lumi ikka kõrgelt üle põlvede tõusma, lasti mõned  kõige pikemad  “jalutajad” 50-lt jardilt.

Kuna vaid esimesed viis märki said töögrupi poolt turniiri alguseks välja kaevatud, siis edasise 28-märgise raja läbimiseks saadeti iga märgi juures ette üks klubi kergejalgsetest tüdrukutest harjaga, kes siis märgi lume alt ka nähtavale pidi tooma.

Loomulikult tahtis ka mets sellisel päeval oma osa- nii jäeti rajale päris mitmeid nooli märgusõnaga „kevad”, mis pidi tähendama, et kuni aastaaja vaheldumiseni loovutab omanik nooled metsavaimule, kes need siis sula saabudes ilmselt vähem või rohkem kasutatult tagastab.

Samas oli noolte otsimine jällegi üks soojendav tegevus ja ühes märgis toodi lume alt nähtavale lausa kaks eelmisest hooajast sinna jäetud noolt.

Vapralt tehti jäljeridu kohati puutumatutele lumelagendikele, kohati kergendati jalavaeva sammude sättimisega teekonnaga kattuvatele põdraradadele. Lumi reetis ka siin-seal silganud orava toimetuse, seakarja teekonna, üksiku kuldi jalutusrajad, hiire kerge jäljesäbru ning paljude teiste loomade-lindude argirajad. Ja peale suurejoonelist austasustamist – vt. pilte J, peeti lõpetuseks meeles ka jäljeradade omanikke söödasõime täitmisega, viies sinna maiustamiseks jaanipäevaaegseid vaarika- ja nõgesevihtasid.

Ja nüüd vaadake veel tulemusi!
 
Punktisaak osutus tingimusi arvestades igati kopsakaks. Veenva ülekaaluga teenis vorstilati Andreas 324 punktiga. Tulemuse kaalu ei vähenda sugugi tõik, et mõned 70 ja 60 jardi distantsid 50-lt lasti. Priit kogus 255 punkti, “Saba” 165 punkti, Rita 94 punkti. Taivo piirdus ajanappusel 14 märgi läbimisega; saagiks jäi 133 punkti, ehk kindel potentsiaal 300-ks; Triinu kontosse jäi 26 märgi läbimisega 87 punkti.

Pildid